Firmade ostu ja müügiga tegeleva Translink Ltd partner Tero Nummenpää sõnul on Eestis ja Soomes osaluse ostul ja müügil mõningaid erinevusi, mis teevad Soome väikeosaniku elu lihtsamaks.
- Firmade ostu ja müügiga igapäevaselt tegelev Tero Nummenpää sõnul ei pea Soomes osaluse ostnud notarisse jooksma vaid võivad lihtsalt lepingu allkirjastamisega piirduda. Foto: Andres Haabu
Kaubandus-tööstuskoja seminaril „Kuidas müüa oma elutöö?“ütles Nummenpää, et Soome ja Eesti kõige suurem erinevus on see, et Soomes on ainult aktsiaseltsid ning osaühingu taoline ettevõtlusvorm puudub täielikult. „Suur erinevus on see, et kõikidel aktsionäridel, olenemata osaluse suurusest, on samad õigused ja positsioon. Kõiki osanikke tuleb võrdselt kohelda, muidu võib vangi sattuda,“ märkis Nummenpää.
Ta selgitas, et kõikidel osanikel on õigus osaleda osanike koosolekul ning seal juhatusele küsimusi esitada. Kuigi väikeosanikul pole Eestiga sarnaselt eriti palju jõudu, et otsuseid vastu võtta, on tal õigus saada informatsiooni. Firma juhatusel lasub aga kohustus vastutada selle eest, et kõik toimingud tehakse võrdselt. Osanikul endal tuleb kindlustada, et ta on teadlik sellest, mis firmas toimub.
Nummenpää sõnul on Eestis väikeosanikke oluliselt rohkem kui Soomes. „Eestis on erafirmades praegused või kunagised töötajad osanikud. Soomes on see väga haruldane,“ nentis ta. Nummenpää rääkis, et vähemusosalus on Soomes võimalik siis, kui oled firma loonud, ostnud, või oled saanud töötaja optsioone. Viimast võimaldatakse enamasti vaid firma võtmetöötajatele, peamiselt maksude optimeerimiseks.
Väikeaktsionär Soomes on haruldane, ent hea nähtus. Nummenpää sõnul hoitakse väikeaktsionäre ning hoolitsetakse, et nad end ettevõttes hästi tunneksid. Soome kogemus on tema sõnul see, et väikeaktsionäride aktsiaid jagatakse neile, keda soovitaks siduda ettevõttega. Ta tõi näiteks Stockmanni kliendilojaalsusprogrammi, kus ettevõtte andis aasta jooksul teatud summa eest tarbinud kliendile võimaluse osta ettevõttes teatud hinnaga osalus.
Erikontroll on ka Soomes surveavalduse meetod. Nummenpää nentis, et erikontroll firmas annab aga halva signaali üldsusele ning seda ei soovita.
Lepingud osanike kaitseks
Firma müümisel tuleb saada kõikide osanike heakskiit ja müüa firma ühe komplektina. See võib aga katsumuseks saada. Et vältida olukorda, kus väikeaktsionär müügiprotsessi takistaks, luuakse kõikide osapoolte vahel leping, mis kaitseks nii suuri kui ka väikeseid osanikke. Iga kord, kui ettevõttes vahetub osanik, tuleb tal allkirjastada leping. Kui osaluse saanud töötaja lahkub firmast, siis tavaliselt tuleb töötajal oma osalus maha müüa. Lepingus on kirjas, millise hinnaga osalus tagasi ostetakse. Soomes püütakse tema sõnul hoida joont, et osalused kuuluksid firmaga seotud inimestele.
Vaidluste puhul soovitab Nummenpää kohtu asemel kasutada arbitraažikohut, mis on kiirem ja pädevam ärivaidluste lahendamisel.
Üheks suurimaks erinevuseks peab Nummenpää aga seda, et kui Eestis peab osaluse ostu-müügi lepingu kinnitama notar, siis Soomes piisab vaid müügiprotsessis osalejate omavahelise lepingu allkirjastamisest.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.